Romuva on Leedu ristiusustamiseelsel rahvausundil põhinev usuline liikumine.
Organisatsioon on nimetatud Nadruvas asunud pühapaiga järgi, mille asutasid kuningas Vaidevutis (457?–573) ja tema vend preester Prutenis (441?–573) ning midamuinaspreislased austasid, kuid mille ristisõdijad 13. sajandil hävitasid.
Huvi muinasaegse omausu vastu hakkas tugevate katoliiklike traditsioonidega Leedus elavnema 19. sajandi keskel. Mõnede uurijate arvates inspireerisid muinasusundi huvilisi kristlikus keskkonnas visalt püsinud suvise pööripäeva pidustused. 20. sajandi teisel veerandil propageeris Leedu muinasusundit Jonas Beržanskis (1862–1936). Vilius (Wilhelm) Storosta (Vydūnas) (1868–1953) püüdis sünteesida teosoofiat ja Leedu paganlikku traditsiooni. Domas Šidlauskas-Visuomis (1878–1944) asutas usuühenduse Visuomybė ('universalism') ning rajas 1929. aastal Loode-Leetu Romuva-nimelise templi. 1930. aastal asutati meesselts Romuva ja 1932 naisselts Romuva vestaalid. 1967. aastal rajas Jonas Trinkūnas seltsi, mis tähistas eelkristlikke tähtpäevi, kuid Nõukogude režiim suhtus uuspaganlusse väga negatiivselt ning ühenduse liidreid represseeriti. 1970. aastatel Romuva tegevus vaibus. Organisatsioon taasasutati 1988. aastal. 9. oktoobril 1997 pühitseti Vilniuses Jonas Trinkūnas Romuva preestriks ning sai krivise tiitli. Ameti sümboli krivule andis talle üle Leedu seimi vanim liige ning omausu aktivist Algimantas Indriunas.
Vana Balti Usu Ühendus registreeriti Leedu justiitsministeeriumis mais 2002. Ühendus koosneb Vilniuse, Kaunase ja Molėtai kogudustest, lisaks tegutsevad veel mõned kohalikud grupid. Neli Leedu seimi liiget on esinenud ettepanekuga lisada Romuva Leedu riigi poolt ametlikult tunnustatud usundite nimekirja, mis seni sisaldab kümmet usundit. 1995. aasta seaduse järgi peab uususund olema eksisteerinud 25 aastat, et talle laieneksid riigi toetused. Leedu viimase rahvaloenduse andmetel kuulub Romuva kogudustesse u 2000 liiget.
Romuva usundi kesksed mõisted on harmoonia (darna) ja moraal (dora) ning looduse pühaduse ja esivanemate austamine. Romuva enda määratluse kohaselt on tegu "püüdlusega leida Leedu rahvale omaseid vahendeid hingelise valgustuse ja sisemise tasakaalu leidmiseks, olles salliv kõigi teiste usuliste liikumiste suhtes".
Riituste keskpunkt on tulealtar aukuras, mida võidakse püstitada ka vabas õhus. Riitusel osalejad pesevad näod ja käed, laulavad ning süütavad tule, ohverdavad sööki-jooki ja lilli, laulavad ja palvetavad.
Romuva sümbol on stiliseeritud püha tammepuu kujutis kolme paari okste ja püha leegiga. Selle alla on ruunikirjas kirjutatud sõna romove, mis tähendab Romuva järgijaid.