Ohranka, ametliku nimetusega Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu ühiskondliku korra ja rahu kaitsejaoskond (vene keelesотделение по охране общественной безопасности и порядка, охранное отделение) moodustasid Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangu poliitilise politsei Politseidepartemangu eriosakonna piirkondlikud jälitusasutused aastatel 1882–1917.
Kaitsejaoskondade isikkoosseisus oli tema tegevuse lõpuaastatel ca 1000 töötajat, kellest 200 asus pealinnas Peterburis, kubermangu kaitsejaoskondades asus keskmiselt 2–3 sandarmikorpuseohvitseri ning teenistujat. Lisaks ametlikele kaastöötajatele kuulusid kaitsejaoskondade koosseisu ka salajased kaastöötajad (fiilerid) ja salajased kaastöötajad (agendid).
Politseidepartemangu Eriosakonna ja sellele alluvate kaitsejaoskondade tööd juhtis Venemaa keisririigi siseministri asetäitja (seltsimees), kes;
juhtis kriminaalmenetluste läbiviimisel täidevsaatvat võimu omavat Riigipolitseid ja
oli ka sõjaväestatud, riiklikku julgeolekut tagava ja juurdlust läbiviiva Sandarmikorpuse ning sellele alluvate kubermangude sandarmivalitsuste juht[1],[2].
Enne 1880. aasta politseireformi oli riikliku julgeoleku tagamisega tegelevad kaitsejaoskonnad vaid pealinnas Peterburis (loodi 1866) ja Moskvas (1880) ning Varssavis (1890). Pärast 1880. aasta reformi aga moodustati riikliku keskasutusena Kolmanda Osakonna asemel Politseidepartemangu Eriosakond, millele allusid keisririigi haldusüksustes – kubermangudes tegutsevad kaitsejaoskonnad ehk ohrankaosakonnad.
Keisririigi korrakaitseliste ja riiklikku julgeolekut tagavate asutuste ühise juhtimise alla liitmiseks ja relvastatud poliitiliste liikumiste vastase asutuste loomise tõukeks oli 1880. aastatel Venemaal laialt levinud sotsialistlik liikumine ning ka sellega kaasnenud poliitiline terrorism (Narodnaja Volja, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Võitlusorganisatsioon, VSDTP Võitlusorganisatsioon), liikumiste poolt, kes pidasid ainuvõimalikuks poliitiliste muudatuste saamise viisiks Venemaa keiserliku perekonna ning keisririigi juhtivate poliitikutele suunatud terroriakte. 17. veebruaril (ukj) 1880 toimus PeterburisNarodnaja Volja liikme Stepan Halturini organiseeritud terroriakt, mis oli suunatud keisriperekonna vastu. Keiser Aleksander II pääses atentaadist, kuid Talvepalees keisri söögisaalis plahvatanud pommi tõttu hukkus 67 inimest.
Sisejulgeolekut tagavate asutuste reorganiseerimiseks moodustati keisri korraldusel Riiklikku korra ja ühiskondliku rahu kaitse kõrgem korraldav komisjon, mille juhiks määrati krahv Mihhail Loris-Melikov. Üleminekuperioodi ajaks määrati ka Loris-Melikov, kellele allutati ka seni keisri isiklikule kantseleile allunud Kolmas osakond ja Sandarmikorpus, augustis 1880 aga määrati Loris-Melikov siseministriks ning 6. augustil kinnitas keiser Loris-Melikovi koostatud Venemaa ühendatud Siseministeeriumi kava.
Plaani kohaselt oli:
Keisririigi elanikkonna poliitilise meelsuse kontrolli ja jälgimise jälitusasutusteks olid Moskva ja Peterburi ning hiljem poliitiliselt aktiivsemates piirkondades loodud kaitse-jälitus/kaitsejaoskonnad ning keskasutuseks Politseidepartemangu Eriosakond;
Kaitsejaoskondade poolt jälitusmenetluses ning sandarmivalitsuste poolt kriminaalmenetluses väljaselgitatud riigivastaseid kuritegusid menetlesid kubermangu sandarmivalitsused või sandarmivalitsuste keskasutus Sandarmikorpus.
Kaitsejaoskondade piirkondlikud asutused
Peterburi Avaliku julgeoleku ja korrakaitse jaoskond ohranka
1866–1887, Peterburi linnapea kantselei juures asuv Avaliku korra ja rahu kaitse jaoskond ("Отделение по охранению общественного порядка и спокойствия в столице" при канцелярии Санкт-Петербургского градоначальникe)
1887–1917, Peterburi Avaliku korra ja rahu kaitsejaoskond (Oтделение по охранению общественной безопасности и порядка в Санкт-Петербурге);
Peterburi kaitsejaoskond, mis oli Venemaa Keisririigi 1. kaitsejaoskond, moodustati 1866. aastal, pärast Dmitri Karakozovi poolt keiser Aleksandr II-le tehtud atentaati, oli väikesearvuline (12 inimest).
Peterburi kaitsejaoskond asus:
1867–1877, Bolšaja Morskaja tänav (ул. Большая Морская), 40
1878–21. november 1901, Gorohhovaja tänav (ул. Гороховая), 2
21. detsember 1901 – 27. veebruar 1917, Moika kaldapealne (наб. реки Мойки, (endine A.Puškini korter)), 12
.
Kaitsejaoskonna organisatsioon koosnes:
Üldkantseleist, kuhu kuulus 8 "lauda", vastavalt jälgitatavatele teemadele;
Kaitsekommandost, mis tegeles keisri ja keisriperekonna füüsilise kaitsega;
Kaitsekomando (Охранная команда) moodustati 5. augustil1883, kuid juriidiliselt asutati alles 28. augustil1903, "keisri sõidumarsruutide kaitsmiseks jalutuskäikude, teatrite külastamise jms ajaks" ning samuti ministrite, välissaadikute ja teiste isikute kaitsmiseks;
Keskalluvusega fiilerisalk (Центральный филерский отряд), alustas tegevust jaanuaris 1911, tegevuse aluseks oli keisririigi siseministri poolt 7. detsembril 1910. kinnitatud Fiileri kesksalga põhimääärus (Положение о Центральном филерском отряде). Salga ülesandeks oli keisri ja tema perekonna kaitse organiseerimine reiside ajal määda Venemaad ja revolutsioonilise tegevuse jälgimine Venemaal ning ka välismaal (Šveitsis, Prantsusmaal (1913) ja Itaalias (1912));
Registratsioonibüroo (Регистрационное бюро), moodustati 23. jaanuari1911. aasta põhimäärusega, ning büroo ülesanneteks oli sissesõitnud isikute jälgimine, kes elasid hotellides, möbleeritud tubades Peterburis[6]
Moskva Kaitsejaoskond (Московское охранное отделение),
1880–1881, Moskva Politseimeistri kantselei juures asuv Salajane Jälitusjaoskond (Секретно-розыскное отделение при Канцелярии московского обер-полицмейстера)
1880–1917 Moskva linnapea juures asuv Moskva Avaliku julgeoleku ja korra kaitse jaoskond (Отделение по охранению общественной безопасности и порядка в Москве (охранное отделение) при Московском градоначальнике).
1907. aastal moodustati keskasutuse Politseidepartemangu Eriosakonna ning alamaastme kubermangujaoskondade töö parandamiseks ja koordineerimiseks 8 kaitsejaoskondade rajooni (районные охранные отделения), millest igasse rajooni kuulus 8–12 kubermangu[14],[15].
15. detsembril 1907 moodustati täiendavalt Turekestani kindralkuberneri kantselei juures Turkestani rajoon kaitsejaoskond (keskus Taškent) Taga-Kaspia, Samarkandi, Semiretšnoi, Sõr-Darja kubermang ja Fergana oblast ja
Siberi (Irkutski) rajooni kaitsejaoskond (keskus Irkutsk) – Irkutski kindralkubermangu Taga-Baikali, Jakuudi oblast, Irkutski ja Irkutski kubermang Stepi kindralkubermang Akmolino kubermang ja Semipalatinski oblast[16].
Politseidepartemangu Eriosakond ehk salajane osakond (vene keeles Особый отдел Департамента государственной полиции в составе Министерства внутренних дел ja hiljem Особый отдел Департамента полиции в составе Министерства внутренних дел)