![]() |
See artikkel on Eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor). |
Otto Strandman | |
---|---|
![]() | |
Eesti välisminister | |
Ametiaeg 12. november 1918 – 27. november 1918 | |
Eelnev | Jaan Poska |
Järgnev | Jaan Poska |
Eesti peaminister | |
Ametiaeg 8. mai 1919 – 18. november 1919 | |
Eelnev | Konstantin Päts (Ministrite Nõukogu esimees) |
Järgnev | Jaan Tõnisson |
Eesti sõjaminister | |
Ametiaeg 8. mai 1919 – 18. november 1919 | |
Eelnev | Konstantin Päts |
Järgnev | August Hanko |
Eesti välis- ja kohtuminsiter | |
Ametiaeg 26. oktoober 1920 – 21. jaanuar 1921 | |
Eelnev | Ado Birk |
Järgnev | Ants Piip |
Eesti välisminister | |
Ametiaeg 26. märts 1924 – 14. mai 1924 | |
Eelnev | Friedrich Akel |
Järgnev | Karl Robert Pusta |
Eesti riigivanem | |
Ametiaeg 9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931 | |
Eelnev | August Rei |
Järgnev | Konstantin Päts |
Isikuandmed | |
Sündinud |
30. november 1875 Vandu, Undla vald, Kadrina kihelkond, Virumaa, Eestimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
Surnud |
5. veebruar 1941 (65-aastasena) Kadrina, Eesti NSV, NSV Liit |
Erakond |
Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei (1917) Eesti Tööerakond (1917-1932) Rahvuslik Keskerakond (1932-1935) |
Alma mater |
Peterburi Riiklik Ülikool (1899-1901) Tartu Ülikool (1901-1903) |
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
Otto Strandmani isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti mõisa õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses, 1905. aastal Peterburi Krestõ vangla ülem ja 20. maist 1919 Eesti Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsuse inspektor.[1] Tal oli ka õde Anna.[2]
Õppis Tallinna Aleksandri ja Peterburi V ja VII gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Vene Riigipanga Tallinna kontoris.
Õppis 1899–1901 Peterburi Ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
Osales 1905. aasta revolutsioonis, 1905–1909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis, Soomes ja teistes Euroopa riikides. 1905. aasta rahutuste järel põgenesid Eestist Konstantin Päts, Voldemar Päts, Jaan Teemant, Peeter Speek, Otto Strandman, Karl Ast, Mihkel Martna jt.
1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.
Eesti Vabadussõja ajal, 1919. aasta maist novembrini oli sõjaminister.
1924. aastal võeti tema ettepanekul Eesti rahaühiku nimetusena kasutusele kroon. Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928.
Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.
Strandman kuulus Tööerakonda. Riigivanemana käis 1930 visiidil Poolas. Eestisse naastes sõitis ta Lätist läbi seal toimunud rahvaloenduse ajal ja loeti seetõttu loendusel Läti elanikuks.[3]
Oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest.
1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.
Mürgitas end 5. veebruaril 1941, kui NKVD oli saatnud talle kutse ülekuulamisele. On maetud Tallinna Vana-Kaarli kalmistule.
Otto Strandman oli Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse ja teiste seltskondlike ühingute juhtorganite liige.
Otto Strandmani mälestuseks on Tallinnas Roosikrantsi 4a majal mälestustahvel. 2008. aastal ilmus Otto Strandmani portreega Eesti Posti postmark.
Tema abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 1889 – 29. juuli 1934). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908; neil sündis kolm last.
Eelnev Jaan Poska |
Eesti välisminister 12. november – 27. november 1918 |
Järgnev Jaan Poska |
Eelnev Konstantin Päts |
Eesti peaminister 8. mai – 18. november 1919 |
Järgnev Jaan Tõnisson |
Eelnev Konstantin Päts |
Eesti sõjaminister 8. mai – 18. november 1919 |
Järgnev August Hanko |
Eelnev Ado Birk |
Eesti välis- ja kohtuminister 26. oktoober 1920 – 14. jaanuar 1921 |
Järgnev Ants Piip |
Eelnev Friedrich Akel |
Eesti välisminister 26. märts – 14. mai 1924 |
Järgnev Kaarel Robert Pusta |
Eelnev August Rei |
Eesti riigivanem 9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931 |
Järgnev Konstantin Päts |
Eelnev Karl Robert Pusta |
Eesti saadik Pariisis 1933–1939 |
Järgnev Oskar Öpik |