Erni Hiir (kodanikunimega Ernst Hiir 29. märts^[1] (16. märts Juliuse kalendri järgi) 1900 Karjatnurme, Taagepera vald – 27. oktoober 1989) oli eesti luuletaja, ajakirjanik, kriitik ja tõlkija.

Elulugu

Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas renditaluniku pojana. Õppis Taagepera vallakoolis Alal. 1911–1918 Tartu Reaalkoolis, 1920–1921 August Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921–1922 vabakuulajana Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. Seejärel tegutses Tartus kutselise kirjanikuna. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. 1941. aasta juulis võttis Tartu hävituspataljoni liikmena osa haarangutest.

Erni Hiir oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani.

13. augustil 2009 avati Tõrvas Erni Hiire mälestustahvel.^[2]

Isiklikku

Erni Hiir oli abielus bibliograaf Aimi Hiirega. Ta oli Randar Hiire isa ning Riivo Sinijärve abikaasa Lili-Anni isa.

1918 – debüteeris luuletustega Postimehes
1919 – "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrošüür, koos Albert Kivikaga)
1919 "Täielik teoste kogu" I–II (koosnes ainult kaantest)
1924 – "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen"
1925 – "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslikud koguteosed, koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga)
1926 – "Lemmiklaulud" ja "Meeri-Maria-Mari" (lembevärssidekogud)
1927 – "Puhtevird"
1931 – "Kodutee" (luulekogu)
1933 – "Pöörang" (luulekogu)
1935 – "Sinimäed" (luulekogu)
1937 – "Raudvärsid" (luulekogu)
1937 – "Päikselised päevad" (valikkogu)
1938 – "Palgest palgesse" (luulekogu)
1939 – "Homsele vastu" (luulekogu)
1944 – "Võidule" (esmatrükk Leningradis, 2. trükk Tallinnas 1970)
1946 – "Elu nimel" (valikkogu)
1950 – "Uutele võitudele"
1958 – "Külva ning loo!" (valikkogu)
1967 – "Heledamaks muutub päev"
1970 – "Kui tulevad käod" (Loomingu Raamatukogu, loodusluule)
1972 – "Lühilood ajakajana"
1975 – "Mässulaulud" (Luuletused I; valikkogu)
1976 – "Avatlused. Heitluste kumad" (Luuletused ΙΙ; valikkogu)
1979 – "Tööpoeesia" (Luuletused ΙΙΙ; valikkogu)

Erni Hiir on tõlkinud Lev Tolstoi romaani "Ülestõusmine", Ivan Krõlovi valme ja peamiselt vene nõukogude luulet.

Pseudonüümi all Ernst Rüst on ta avaldanud kolm luuletust 1926. aasta "Loomingus".

↑ Vanemas teatmekirjanduses nagu 1975. aastal ilmunud "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" on Erni Hiire sünnikuupäevaks antud ekslikult 28. (vkj 16.) märts. Hilisemates teostes nagu "Eesti kirjarahva lekskikon" (1995) ja "Eesti kirjanike leksikon" (2000) on kuupäevaks märgitud "28. (teg. 29.) III".
↑ Vello Jaska, "Luuletaja Erni Hiir sai mälestustahvli", Valgamaalane, 16. august 2009

Edgar Valter Saks, "Erni Hiirega vestlemas" – Looming 1936, nr 8, lk 908–914
Jaan Toomla, "Juubelijuttu Erni Hiirest" – Looming 1970, nr 3, lk 427–440
Ainu Januson, "Erni Hiire noorusaastate luulest" – Looming 1975, nr 3, lk 494–508
Eesti kirjanduse ajalugu, IV köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 175–180 (autor Oskar Kruus) ja bibliograafia lk 188–189 ning V köide, I raamat, Tallinn 1987, lk 123–125 (autor Endel Sõgel) ja bibliograafia lk 136
Rein Kruus, "Erni Hiire kirjanikutee alguse taustast" – Looming 1985, nr 3, lk 403–413
Erni Hiire kiri Friedebert Tuglasele, kommenteerinud Rein Kruus – Keel ja Kirjandus 1985, nr 3, lk 179
Eesti kirjanike leksikon, Eesti Raamat, Tallinn 2000, lk 114–115, artikli autor Heino Puhvel
Toomas Liiv, "Erni Hiir ja tööeestlus" – Looming 2000, nr 9, lk 1383–92 ja T. Liivi kriitikakogumikus "Tekst teeb oma töö", Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, lk 156–169

Erni Hiir, "Sihiteadlikkuse poole" – Varamu 1938, nr 9, lk 1094–1103
Ants Oras, ""Sihiteadlikkuse" loogikast" – Akadeemia 1939, nr 1, lk 38–44 ja Ants Orase kriitikakogumikus "Kriitiku külaskäik", Ilmamaa, Tartu 2009, lk 245–254
Erni Hiir, "Sihilikkuse "loogikast"" – Varamu 1939, nr 4, lk 429–434
Ants Oras, "Veel kord märkus "sihiteadlikkuse loogikast"" – Akadeemia 1939, nr 4, lk 288 ja Ants Orase raamatus "Kriitiku külaskäik", 2009, lk 255–256

Erni Hiir Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
Toomas Liiv, "Luuletaja Erni Hiire kolm nägu" – Eesti Päevaleht 29. märts 2000, lk 15

Kategooriad